Viinamarjad Eestis

Oleme ĂŒks pĂ”hjapoolsemaid riike, kus kasvukohta ja sorte valides saab kasvatada viinamarju vĂ€ljaspool kasvuhoonet kogu territooriumil.

Arhiiv

  1. AASTA
  • Suvel ilmunud luuleraamatus Kevadest sĂŒgiseni leiate viinamarjakasvatust kĂ€sitleva novelli “Majake viinapuuvÀÀtides”.
  • 20.11. – LĂ”petan viinapuude katmise talveks. Pakkuda pistoksamaterjali sortidest ‘Adalmiina’, ‘Albo Varheaja’, ‘Einset’, ‘Gauja’, ‘Hasanski Sladki’, ‘Jaki Liia’, ‘Jaki Vapper’, ‘Liepajas Dzintars’, ‘Madeleine Royal L’, ‘Mars’, ‘Price’, ‘Somerset Seedless’, ‘Supaga’ jt.
  • Neljas VitiNord rahvusvaheline konverents 11.-14.11.2015 Nebraska, USA. Konverentsil osalev Raimo Saar kirjutab 13. novembril: “See on tĂ€iesti USA oma konverents. 230 osavĂ”tjast 15 Kanadast ja 15 Euroopast.” Kohal on esindus Eesti MaaĂŒlikoolist. Pildil osavĂ”tvate riikide lipud.
  • 22.10. – Kursuse Viinamarjakasvatus 2.Ă”ppepĂ€ev.
  • 16.10. – Alustan viinapuude sĂŒgislĂ”ikusega. Soovijatel soodne aeg pistokste varumiseks.
  • Suhkrute kogunemine viinamarjades Otsida rubriigist Kroonika.
  • 18.09. – RĂ€pina Aianduskoolis algab 4-pĂ€evaline kursus Viinamarjakasvatus.
  • 26.07. – KĂŒlastasime koos Heldur Aasaga perekond Mae aeda Kohtlas. Kalev Mae kasvatab viinamarju Hans Tooveri ehitatud kasvuhoones.
  • 28.05. – Aianduskooli lĂ”petavad viinamarjahuvilised Anneli Kalbre, Mikk LÔÔbas ja Kairi KĂ€rner tutvuvad Boris ja Jane Kiviranna viinamarjaistandusega.
  • 16.05. – Aiandushuviliste ekskursioon Soomest tutvub viinamarjakasvatusega RĂ€pinas. KĂ€ime EELK RĂ€pina koguduse hooldekodu aias, Lintes asuvas istanduses.
  • Aprillis tuleb mĂŒĂŒki “Maalehe viinamarjaraamatu” 6. tĂ€iendatud vĂ€ljaanne.
  • 14.03. – LĂ€ti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Seltsi aastakoosolek Riia Loodusmuuseumis algusega 11.00.
  • 12.-13.02. – Tallinnas, Viru hotelli konverentsikeskuses toimus Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni VI veinimess. Koos ValgejĂ”e veinivilla puuvilja- ja marjaveinidega esitleti Tiina Kuuleri juhendamisel valminud RĂ€pina loomemeja puuvilja- ja marjaveine. Gregor AlakĂŒla fotol on kolm kanget, kelle vĂ€ikeettevĂ”tted vĂ”ivad oma veine ametlikult mĂŒĂŒa: alates vasakult Leo KĂŒtt RĂ€pina loomemajast, Tiina Kuuler ValgejĂ”e veinivillast ja Jaak Eensalu AnnemĂ€e talust.
  • 13.02. – Viinamarjakasvatuse ja –veini teemaline aastakoosolek EMÜ PĂ”llumajandus- ja Keskkonnainstituudis, Kreutzwaldi 5, Tartus. Tutvustati Veinimaailma ja EMÜ viinamarjaprojekti kĂ€igus valminud veine ning Saare-TĂ”rvaaugu aiandis korraldatava lauaviinamarjade sordikatsete tulemusi. Ants Rajando Vormsi saarelt pakkus valget veini sordist ‘Solaris’. Oma veine pakkusid teisedki osavĂ”tjad, keda oli rohkem kui eelmistel aastatel.
  1. AASTA
  • RĂ€pinas oli kehv viinamarja-aasta. 07.05. kahjustas vĂ”rseid öökĂŒlm, Ă”itsemisaeg oli jahe. Sellele jĂ€rgnes ebajahukaste ja jahukaste kahjustus avamaal. RĂ€pina pruulikojas tegime siiski kaks veini: 19.09. varajastest sortidest ‘Toldi’, ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Pine Lake’; 01.10. hilistest sortidest ‘Valiant’, ‘Vapper’, ‘Albo Varheaja’, ‘Marechal Joffre’ jt.
  • 27.12. – ETV nĂ€itas filmi Mahlakuningas Toompea veinitehase viimasest juhist Dimitri Matiesenist. Tehase ruumides asub praegu Eesti Joogikultuuri Muuseum.
  • 24.10. – RĂ€pina aianduskoolis kursuse Viinamarjakasvatus 2. Ă”ppepĂ€ev.
  • 02.-04.10. – NeljapĂ€eva Ă”htul kĂŒlastasin Raimu Aasa sordikollektsiooni LÀÀnemaal, kus oli rikkalik saak ja nii marjad kui vĂ”rsed hĂ€sti valminud. JĂ€rgmisel pĂ€eval sĂ”itsime koos ĂŒle VĂ€ikese vĂ€ina. Olime Muhu Veinitalu kĂŒlalised koos Winestore-veinipoe delegatsiooniga. KĂŒlastasime ka lĂ€hikonna viinamarjaaedu. Vaatasime ĂŒle Uku ja Kertu Kuudi istutatud viinapuud Liival, vaimustusime saagikatest ja talvekindlatest pĂ”listest viinapuudest Kalju Tuuliku aias Linnuse kĂŒlas. Tutvusime Lembit Kirsi arvukate viinamarjasortidega Saiklas – Saaremaal. Sealkandis paistis olevat hea viinamarja-aasta.
  • 19.09. – RĂ€pina aianduskoolis kursuse Viinamarjakasvatus esimene Ă”ppepĂ€ev.
  • 01.09. – KĂŒlastasin ĂŒht PĂ”lvamaa suurimat viinamarjaistandikku. Selle rajamist alustati 2010. aastal. Esimene vein tehti 2012. aastal. 2013. aastal saadi umbes tonn marju, millest osa mĂŒĂŒdi lauaviinamarjana Tallinnas. Suurimaks mureks on ebajahukaste, mille all kannatavad ‘Rondo’ ja ‘Zilga’. Haigusele on vastu pidanud ‘Hasanski Sladki’, ‘Valiant’, ‘Albo Varheaja, ‘Vapper’ jt. Reavahesid on hoitud mustkesas vĂ”i rohukamara all. Parempoolsed read piltidel ‘Hasanski Sladki’, vasakpoolsed haigustest kahjustatud viinapuud.
  • 22.08. – KĂ€ime Hans Tooveriga Saare-TĂ”rvaaugu aiandis enne jĂ€rgmistel pĂ€evadel seal toimuvaid aiakĂŒlastuspĂ€evi. Üllatas kevadise pungastamise kiire areng viinapuude ĂŒmberpookimisel. TĂ€helepanu köitsid ‘Osella’ ja ‘Mars’. Harri kujundusviis on lihtne ja otstarbekas. MaaĂŒlikooli tudengid analĂŒĂŒsisid sordikatseid.
  • 22-23.08. – LĂ€tis, Dvietes toimusid sordiaretaja Pauls Sukatnieksi 100. sĂŒnniaastapĂ€evale pĂŒhendatud pidustused. Need algasid viinamarjakasvatajate konverentsiga. Eestist osalesid Raimu Aas, Tea ja Jaanus Lajal. Tea esines meie viinamarjandust tutvustava ettekandega. A.Dishlersi fotol (vasakult paremale) G. Vesmins, R. Aas ja G. Dobelis.
  • 24.07. – RĂ€pina aianduskoolis 4-pĂ€evalise viinamarjakasvatajate kursuse viimane Ă”ppepĂ€ev. Enamiku pĂ€evast veetsime istandikes. Lauaviinamarja kasvatamisest kasvuhoones rÀÀkis Harri Poom, oma viinamarjatootmist tutvustas Meelis VĂ€rnik (pildil parempoolne). PĂ€ev lĂ”ppes Pruuli-Kaska viinamarjatalus.
  • 19.07. – KĂŒlastasin Tallinnas Toompeal asuvat Eesti Joogikultuuri Muuseumi. See asub endise Luscher&Matieseni veinitehase ruumides.
  • 12.06. – Tartus kaupluses Veinimaailm degusteerisime Jaanus ja Tea Lajali poolt valmistatud viinamarjaveine 2013. aastal RĂ€pinas valminud marjadest (sordid ‘Somerset’, ‘Bianca’, ‘Spulga’, ‘Blaue Burgunder’, ‘Rondo’, ‘Amurski’ jt).
  • 23.05. – RĂ€pina aianduskoolis 4-pĂ€evalise viinamarjakasvatajate kursuse kolmas Ă”ppepĂ€ev. PĂ€evakorras istutamine ja suvine lĂ”ikus.
  • 14.02. – Viinamarjahuvilised kohtusid Tartus. Kadri Karp meenutas poolesajale kokkutulnule esimest Tartu kohtumist 06.03.2007 (vaata allapoole). Avamisel oli Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin. Eesti viinamarjaveine hindasid nii kohalikud veinimeistrid kui ka asjatundjad Portugalist. Veinimaailma esindavad Tea ja Jaanus Lajal pakkusid oma veine sortidest ‘Hasanski Sladki’, ‘Zilga’ ja ‘Rondo’. Need valmistati Veinimaailma ja Eesti MaaĂŒlikooli viinamarjaprojekti raames RĂ”hu katseaias kasvavatest marjadest. Harri Poom andis ĂŒlevaate paremaks osutunud lauaviinamarja sortidest.
  • RĂ€pina Loomemaja pruulikoja esimesed tooted.
  1. AASTA
  • Brix RĂ€pina valla, ViinamĂ€e aias
  • 24.10. – RĂ€pina aianduskoolis 4-pĂ€evalise viinamarjakasvatajate kursuse teine Ă”ppepĂ€ev. PĂ€evakorras sĂŒgislĂ”ikus ja pistokste varumine.
  • 27.09. – RĂ€pina aianduskoolis algas 4-pĂ€evaline kursus viinamarjakasvatajatele. Toivo Niibergi ettekanne veinidest.
  • 18.09. – RĂ€pinat kĂŒlastab viinamarjahuviline Juozapas Sruogius Leedust. KĂ€ime koos temaga VĂ”rumaal. Tutvusime Meelis VĂ€rniku lauaviinamarjade tootmisega. KĂ€isime Pruuli-Kaska viinamarjatalus, kus mĂ€eveerul köitis pilku tĂ€navu toestatud avamaaistandik. NĂ€gime kevadel rajatud uut veiniistandikku KÀÀpa kĂŒlas.
  • 12.-14.09. – Riia Loodusmuuseumis Krisjana Barona tn. 4 viinamarjade nĂ€itus.
  • 13.09. – RĂ€pina loomemaja pruulikojas panime kÀÀrima esimese viinamarjaveini ‘Toldi’.
  • 25.-30.08. – Tutvume viinamarjakasvatusega LÀÀne-, Saare- ja PĂ€rnumaal.
  • 30-31.08. – PĂ€rnu aiaklubi korraldas taimelaada.
  • 24-25.08. – Saare-TĂ”rvaaugu aiandis toimusid aiapĂ€evad.
  • 21.08. – RĂ€pina loomemajas jagas teadmisi koduveinidest Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Pruulikojas pandi kÀÀrima kohalik pihlakavein.
  • 19.-21.07. – Veinihuvilistele Tartus HansapĂ€evadel Veinide Ă”u.
  • 07.-08.02. – Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjon tegi RĂ€pinas muudatusi soovitussortimendis. ‘Hasanski Sladki’ soovitati kasvatamiseks nii Ă€ri- kui koduaedades, ‘Jubilei Novgoroda’ jĂ€eti sortimendist vĂ€lja. Uute perspektiivsortidena soovitati avamaale lĂ”unaseina ÀÀrde ‘Solaris’ ning kĂŒtteta kasvuhoones kasvatamiseks ‘Arkadia’ ja ‘Somerset Seedless’. Valik tehti paljude kandidaatide seast. Nimetatud sorte oleks vaja vĂ”imalikult paljudel katsetada, et jĂ€rgmisel soovitussortimendi tĂ€iendamisel saaksime teha senisest paremini pĂ”hjendatud otsuseid.
  1. AASTA
  • 27.12. – Saabus artikkel Tshehhi ajakirjast, milles 07.06. RĂ€pinat kĂŒlastanud Martin Kristek jutustab viinamarjakasvatusest Eestis.
  • 14.12. – RĂ€pinas kĂ€is Harri Randoja koos abikaasaga.
  • 07.12. – Tartus, Eerikal sĂŒgisene viinamarjahuviliste kohtumine. Kokku oli meid 24. Ülevaate hiljutisest rahvusvahelisest konverentsist andis Ele Vool. Harri Poom tutvustas tĂ€navu tĂ€helepanu Ă€ratanud viinamarjasorte. Veinide maitsmise avas Raimu Aas vahuveiniga sordist ‘Krassavets’. Maitsti 11 veini. Pildil vasakult Kadri Karp, Jaanus Lajal, Tea Lajal, Ants Rajando. Ants esitles oma esimest veini. Kadri Karp tutvustas Eesti MaaĂŒlikooli katseandmeid.
  • 28.11.-01.12. – Jaheda kliima viinamarjade ning veini konverents Saksamaal ja Poolas. Konverentsi veebileht.
  • 07.11. – Aianduskoolis viinamarjakasvatuse kursuse esimene Ă”ppepĂ€ev. Teine kohtumine 06. juunil 2013.
  • 23.10. – öökĂŒlm -3 C lĂ”petas RĂ€pinas viinapuude kasvuperioodi.
  • 20.10. – ETV saates Osoon tutvustati Eesti MaaĂŒlikooli RĂ”hu viinamarjaistandikku ja kohaliku viinamarjaveini valmistamisega seotud uurimusi.
  • 29.09. – Jardini aianduskeskuses esinesid Jaanus Lajal (veinivalmistamine) ja Jaan Kivistik (viinamarjakasvatus).
  • 23.09. – RĂ€pina sĂŒgislaadal mĂŒĂŒs Pruuli-Kaska talu kohalikke viinamarju hinnaga 4,5 eurot/kg ja istikuid. Seekord kaalus kaasasolev suurim tari sordist ‘Arkadia’ 1,3 kg.
  • 01.-02.09. – Tartu Ülikooli Botaanikaaias Roogoja talu viinapuude nĂ€itusmĂŒĂŒk. Esitleti 80 viinamarja- ja 100 elulĂ”ngasorti. Osta sai istikuid.
  • 29.08. – TV saates Eesti mĂ€ng maitsti Eesti MaaĂŒlikooli ja Veinimaailma koostöös valminud Eesti viinamarjaveini sordist ‘Hasanski Sladki’ (‘Baltica’).
  • 29.08. – Linda ja Kalev Mae Ida-Virumaalt kĂŒlastasid minu aeda.
  • 25.-26.08. – Saare-TĂ”rvaaugu aiandis aiakĂŒlastuspĂ€evad. Osalejaid oli rohkesti. NĂ€ha ja maitsta sai viinamarju, mis kasvasid uues kasvuhoones. Aianduskoolist olid kohal Jaan Kivistik ja Valdur Truija. Teel nĂ€gime Hans Tooveri viinamarjakasvuhooneid ja Jaak Eensalu veinimĂ€ge.
  • 24.08. – KĂŒlastasin Harjumaal asuvaid Endel Kivistiku ja Aili Kivistiku viinamarjasortide kollektsioone. Kasvuhoonetes varajased sordid söödavad. Ebajahukastet pole.
  • 12.08. – KĂŒlastasin Andrii Rudyku viinamarjasortide kollektsiooni PĂ€rnus.
  • 10.08. – RĂ€pina aianduskooli töötajad tutvusid Raimu Aasa viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamisega. Sealsed viinapuud on vabad haigustest. Kasvuhoones valmivad esimesed marjad.
  • 08.08. – Harri Poom teatab soonik-kĂ”rvkĂ€rsaka rohkest esinemisest oma kasvuhoones.
  • 04.08. – Roogoja aiakĂŒlastuspĂ€eval tutvustatakse viinamarjasorte. Ebajahukaste pole veel sinna jĂ”udnud.
  • 30.07. – Avamaal vĂ€rvub ‘Hasanski Sladki’.
  • 25.07. – Kasvuhoones vĂ€rvub ‘Somerset Seedless’. MĂ€rkan ebajahukastet marjadel sortidel ‘Aljoshenkin’ ja ‘Rondo’. Haiged tumenenud marjahakatised on pildi alumises osas keskel. Eriti haigusĂ”rn on ‘Pamjati Dombovskoi’ (ČBZ). Pildistatud 26.juulil.
  • 11.07. – Esimesed ebajahukaste kahjustused RĂ€pinas sel aasta. Haiguspilt kahjustuse alguses: lehe pealmisel kĂŒljel ja lehe alumisel kĂŒljel. TĂ”rjet fungitsiididega alustatakse esimeste haigustunnuste ilmumisel.
  • 07.07. – RĂŒhm RĂ€pina aianduskooli 1965. aasta lĂ”petajaid tutvus Meelis VĂ€rniku viinamarjakasvatusega.
  • 05.07. – Tartus toimus Tea ja Jaanus Lajali eestvĂ”ttel konverents Viinamarjakasvatus ja -veinide valmistamine Euroopa pĂ”hjatsoonis – kogemused, vĂ”imalused ja eesmĂ€rgid. KĂŒlalised tutvusid RĂ”hu katseistandikuga. Eerikal, endises TĂ”nissonide majas degusteeriti Eesti veine. Kohal oli eksperte Itaaliast ja Soomest, Portugalist, Inglismaalt ja mujalt. Jaan Kivistiku ettekanne olukorrast Eestis. Priit Pedastsaare artikkel Eesti veinist. Pilte konverentsist on veel veebilehel Jaagu viinamĂ€gi.
  • 07.06. – Viinamarjakasvatusega RĂ€pinas tutvusid veiniajakirjanik Wojciech Bosak (tema veebileht) Poolast koos nelja kolleegiga TĆĄehhist. TĂ”nis Soopere tutvustas kĂŒlalistele aianduskooli Ă”ppemajandit.
  • 06.06. – Aianduskooli lĂ”pukursuste Ă”pilased tutvusid koos Ă”petaja Sirje Toodinguga EELK RĂ€pina koguduse hooldekodu viinamarjaistandikuga.
  • 25.05. – RĂ€pinas Ă”ppepĂ€ev. Hooajalisi töid tegime EELK RĂ€pina koguduse hooldekodu istandikus. LĂ”unasöögi kĂ”rvale maitsesime morssi ja salatit viinamarjavĂ”rsetest. PĂ€eva lĂ”pul tutvusime Meelis VĂ€rniku ja Pruuli-Kaska talu viinamarjakasvatusega.
  • 23.05. – KĂŒlastasime Hans Tooveriga Jaak Eensalu ja Harri Poomi. Hansu kasvuhoones Savernas Ă”itsesid esimesed viinapuud. Jaak istutas Ă€sja saabunud ‘Solarise’ taimi. Harri loodab tĂ€navu esimest saaki kahest sordikollektsiooni kasvuhoonest. Tal on taimestatud kaks kasvuhoonet valitud sortide tootmisvĂ”rdluseks.
  • 02.05. – Vikerraadio Huvitaja saates vestleb Kadri Karp kuulajatega viinamarjade kasvatamisest Eestis.
  • 30.04. – Ühe pĂ€evaga kerkis RĂ€pina valla ViinamĂ€e aeda kasvuhoone viinamarjakollektsioonile. Vennad Tooverid oma ehitatud kasvuhoone juures.
  • 26.04. – Ilmus “Maalehe viinamarjaraamat”. Selle lĂ”pus on kĂŒsitlusleht viinamarjakasvatajate ja -sortide andmebaasiga ĂŒhinemiseks.
  • 02.04. – “PĂ€evalehes” Andres Reimeri artikkel “Pihtla taluĂ”lu ja Jaagu taluvein lubati letile”.
  • 19.01. ja 16.02. – “Targu talitas” nĂ”uandeartiklid viinapuude katmisest ja talvekindlatest viinapuudest. Juttu on ka kohalikest aretistest.
  1. AASTA
  • Eesti Meteorloogia ja HĂŒdroloogia Instituudi andmetel on VĂ”rus ĂŒle 10 *C keskmine aktiivsete temperatuuride summa aastatel 1971-2000 – 2092 *C (efektiivsete temparatuuride summa 773 *C). Seni maksimaalne aktiivsete temperatuuride aastasumma VĂ”rus 2579 *C (efektiivsete temparatuuride summa 1054 *C).
  • Erik Waaler saatis Sabile viinamĂ€e vĂ€ravas 30.07.2011 tehtud foto Jurmala konverentsist osavĂ”tjatest.
  • Detsembris jĂ€tkub kĂŒlmakindlate sortide sĂŒgislĂ”ikus. Enne kĂŒlmade tulekut on paras aeg pistokste hankimiseks ja saatmiseks postiga. Pakun pistoksi, kevadel ka soovijaile istikuid.
  • 08.12. – Viinamarja- ja veinihuviliste aastalĂ”pu kohtumine Eerikal. Esinesid Martins Barkans LĂ€tist ja Eesti maaĂŒlikooli doktorant Priit Pedastsaar, kes uurib viinamarjade sobivust veiniks. Pildil koos juhendaja TĂ”nu PĂŒssaga.
  • 28.10. – Viinamarjakasvatuse teine Ă”ppepĂ€ev RĂ€pina aianduskoolis. Seekord oli pĂ€evakorras viinapuude sĂŒgislĂ”ikus, katmine ja paljundamine pistokstega. Sama tööga tegelesid Sirje Toodingu juhendamisel aianduskooli Ă”pilased, kes Ă”pivad viinamarjakasvatust valikainena.
  • Oktoobrikuu Maakodu artiklis “Magus suvelĂ”pp Saare talus” kirjutab Kaja Kurg tĂ€navustest kĂŒlastuspĂ€evadest Saare-TĂ”rvaaugu aiandis. Heade lauaviinamarjadena mainitakse sorte ‘Somerset Seedless’, ‘Canadice’, ‘Interlaken’ ja ‘Arkadia’. Esmakordselt viljus tĂ€navu muskaadimaitsega ‘KrĂ”mskaja Zhemtshuzhina’.
  • 04.10. – VĂ”rukeelse ajalehe Uma Leht esilehel ilmus PeedosaasĂ” Kaisa artikkel Uma viinamari: hÀÀ, puhas ja – kallis. Kirjutatakse SĂ”merpalu valla kahe talu (Meelis VĂ€rniku ja VĂ€ikemetsa talu) baasil moodustatud OĂŒ VĂ”rumari viinamarjakasvatusest. Nende toodangut on tĂ€navu mĂŒĂŒdud Tartu Kaubamajas ja LĂ”unakeskuses ning VĂ”ru Maksimarketis.
  • 29.09. – EESTI VIINAMARJU SAAB OSTA KAUPLUSTEST. Heli Raamets kirjutab Maalehes SĂ”merpalu valla viinamarjakasvatajatest, kelle toodang jĂ”udis sel aastal mĂŒĂŒki.
  • 25.09. – RĂ€pina laadal sai osta Pruuli-Kaska viinamarjatalu toodangut. Seekord mĂŒĂŒdi peale istikute ka viinamarju hinnaga 4,50 eurot/kg.
  • 19.09. – Aianduskoolis algasid viinamarjakasvatuse tunnid aianduse eriala kaugĂ”ppijatel. 40-tunnisest kursusest lĂ€bitakse Ă”petaja juhendamisel 8 tundi. TĂ€navusest aastast on viinamarjakasvatus eraldi valikainena esmakordselt ka pĂ€evastel aiandusĂ”ppuritel.
  • 16.09. – RĂ€pina aianduskoolis algas kolmepĂ€evaline kursus Viinamarjakasvatus algajatele. Endise muusikakooli ruumides ja aias toimus esimene Ă”ppepĂ€ev.
  • 14.09. – Moskvalanna Olga Tshikina koos abikaasaga tutvus meie viinamarjakasvatusega. Pildil on ka neid saatvad Evalds Pilka (mĂŒtsiga) ja Girts Mihkelsons (kĂŒkitab) LĂ€tist. Girts mÔÔtis marjade suhkrusisaldust.
  • 12.09. – Kanal 2 ja ETV saadetes nĂ€eme viinamarjade koristamist RĂ”hul.
  • 10.09. – Jaanus ja Tea Lajal mÔÔtsid marjade suhkrusisaldust minu aias. Koristan ‘Skandia’, ‘Toldi’, ‘Marechal Joffre’.
  • 03.09. – ETV saates SĂ”ida maale on lĂ”ik Kertu ja Uku Kuudi viinamarjaistandikust.
  • 01.0.9 – VĂ”rumaa Teatajas ilmus artikkel Pruuli-Kaska viinamarjatalust. MĂ€ekaldal on 0,38 ha istandikku 700 viinapuuga. Kasvuhoonetes kasvab viinapuid 0,15 ha-l. Viinamarju on kasvatatud ĂŒle 20 aasta. TĂ€navusest aastast mĂŒĂŒakse lisaks istikutele ka lauaviinamarju. Augustis kĂŒlastas talu pĂ”llumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
  • 30.08. – Hindan ebajahukaste kahjustust oma aias.
  • 27.-28.08. – Saare-TĂ”rvaaugu aiandi kĂŒlastuspĂ€evad. Tutvustatakse viinamarja-, meloni-, arbuusi- ja tomatisorte.
  • 24.08. – KĂŒlastasime RĂ€pina aianduskooli istikute tunnustajate kursuslastega Pruuli-Kaska viinamarjatalu. Meid huvitasid soovitussordid.
  • 01.08. – Tagasiteel koju peatusid RĂ€pinas Ari Markkula ja Timo Taskinen perega. Kohtusime Hedi KaldmĂ€ega (vasakult teine).
  • 28-31.07. – LÀÀnemeremaade viinamarjakasvatajate konverents Sabiles. OsavĂ”tjaid oli ĂŒle 60. Esindatud olid LĂ€ti, Leedu, Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Venemaa. Eestit esindasid Jaan Kivistik (ettekanne), Jaak Eensalu (ettekanne), Raimu Aas abikaasaga, Jaanus ja Tea Lajal (lĂŒhiinfo maaĂŒlikooli uurimustest). Kohal oli ka LĂ€ti eestlane Martin Samm abikaasaga. Vaata ka ingliskeelset lehte. Vaata ka Arild Syverseni esitlust meile tuttavatest sortidest.
  • 22.07. – Tuleb teateid jahukaste (Oidium Tuckeri) ja ebajahukaste (Plasmopara viticola) esinemisest LĂ”una-Eestis. Jaak kasutab ebajahukaste tĂ”rjeks bordoo segu. Pildil on lehe allkĂŒlg enne (paremal) ja pĂ€rast pritsimist (vasemal).
  • 21.07. – Gwyn Davies (paremal) koos abikaasa Hellaga kĂ€isid RĂ€pinas. TĂ”id kaasa veine sortidest ‘Rondo’ (Inglismaa, Doncaster) ja ‘Madeleine Angevine’ (Wales, Monmouth).
  • 20.07. – KĂŒlastasime viinamarjakasvatajaid. Koos minuga olid Leo Kaupo Kivirand, Lija Kaska ja Hans Toover. Meelis VĂ€rnik ootab esimest saaki 2009. aastal taimestatud kasvuhoonetest. Lija ja JĂŒri Kaska on taastanud möödunud suvel tormi poolt lĂ”hutud kasvuhooned. MĂ€ekĂŒljel (vasakul) on noor avamaaistandik. Hans Toover ehitab viinapuudele sobivaid kasvuhooneid. Jaak Eensalu rajas kevadel uued read sordiga ‘Solaris’. Harri Poom on istutanud uuetesse kasvuhoonetesse arbuuside ja melonite vahele viinapuid lauamarjade tootmiseks ning rajanud uue sordikollektsiooni. Esimesel kasvuaastal pidurdavad vahekultuurid viinapuude kasvu. Tomat ja paprika oleksid paremad naabrid. Kasvuhoonetes on marjade valmimine alanud.
  • 05.07. – Viinapuude Ă”itseaeg hakkab lĂ”ppema. Ă”isikuid on rohkesti, Ă”itseaeg umbes nĂ€dal varajasem kui mullu. Teen avamaal teist korda suvist lĂ”ikust. Suvise lĂ”ikusega murtakse vĂ€lja Ă”isikuteta vĂ”rsed ja pintseeritakse ennakvĂ”rsed. LĂ”igatud taimerida paistab lĂ€bi (pildil vasakul).
  • 17.06. – LĂ”puaktus aianduskoolis. LĂ”petab lend, kes uue Ă”ppekava alusel Ă”ppisid valikainena viinamarjakasvatust.
  • 17.05., 24.05. ja 31.05. – KĂŒlastame aianduskooli ekskursioonigal Pruuli-Kaska viinamarjatalu. Seal taastatakse möödunud aasta tormis purunenud kasvuhooneid.
  • 23.05. – ‘Somerset Seedless’ alustab kasvuhoones Ă”itsemist.
  • 06.05. – Saku Ă”pperĂŒhmale RĂ€pinas Ă”ppepĂ€ev viinamarjakasvatusest.
  • Ajakirja Kodu & Aed mainumbris on Aili Kivistiku artikkel “Kodumaine viinamarjakasvatus”.
  • 30.04. – ETV saate Mina elan siin alguses on lĂ”ik viinamarjakasvatusest.
  • 29.-30.04. – Veinimess Tallinnas.
  • Aasta tagasi rajati aianduskoolis uus viinapuuliikide kollektsioon.
  • 15.04. – Tartu Maamessil pakkusid viinapuuistikuid Pruuli-Kaska talu VĂ”rumaalt, Roogoja talu Harjumaalt ning Juhani Puukool. VeinipĂ€rme ja vahendeid veinivalmistajatele pakkus Ardi Kadanik.
  • 05.04. – Jaak Eensalu soovist oma viinamarjaveini seaduslikult mĂŒĂŒa kirjutab Egon Valdaru ajalehes Sakala.
  • 03.04. – Harri Poomi uuendatud kodulehel on palju Ă”petlikku viinamarjahuvilistele.
  • 29.03. – ETV saates Ringvaade lĂ”puosas rÀÀgib Tiina Kuuler koduveinikonkursi eelvoorust.
  • 24.03. – Maaleht teatab koduveinikonkursi eelvooru tulemused. Finaali pÀÀsesid kaks viinamarjaveini.
  • 24.03. – Telesaates Ringvaade maitsevad saatejuht Marko Reikop veiniekspert Arne Pajula ja veinitalunik Jaak Eensalu AnnemĂ€e talus 2009. aasta saagist valminud veini Rondo.
  • 18.03. – Ari Markkula peatus RĂ€pinas, oli taimede varumise ringsĂ”idul Eestis ja LĂ€tis.
  • 26.-28.01. – Film Keelatud vili Jaak Eensalust ja Lija Kaskast.
  • Kui raamatupoest ei leia midagi viinamarjade kohta, siis tasub vaadata ka Kodu & Aia praktilist aiavihikut 14 “MarjapÔÔsad”, kus Harri Poom on ĂŒsna pikalt peatunud ka viinamarjakasvatusel.
  1. AASTA
  • Detsember – 2010. aastal ilmunu viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise kohta on Jaak Eensalu pannud ritta oma 04.01.11 foorumikirjutises “Artiklid ritta”.
  • 09.12. – Maalehes ilmus Heli Raametsa artikkel “Usinad ametnikud tĂ”mbasid Eesti viinamarjaveini mĂŒĂŒgile vee peale”.
  • 03.12. – Lund on ĂŒle 10 cm, mis kaitseb maha painutatud oksi kĂŒlma eest. Senine miinimum -23 C. Maapinnal 0 C.
  • Tegin kokkuvĂ”tte varutud pistokstest ja talvemullas olevatest istikutest. Soovijail palun teatada.
  • 26.11. – Tartus Eerikal tehti Kadri Karbi kutsel kokkuvĂ”tteid möödunud viinamarjasuvest.
  • Kohal olid Kerttu ja Uku Kuut, Jaak Eensalu, Andrii Rudik, Tiina Kuuler, Priit PĂ”ldma, Lija ja Urve Kaska, Meelis VĂ€rnik, Gaile TammemĂ€gi ning paljud teised. Olukorrast LĂ€tis andis ĂŒlevaate Kuramaa eestlane Martin Samm. Maitsti RĂ”hu katsejaama marjadest tehtud katseveine. Felix Buschmann tutvustas MTÜ Eesti Viinamari foorumi kasutamist. RĂ€pinast olid kohal Marju Pulk, Leo Kaupo Kivirand ja Jaan Kivistik. Hommikul kĂŒlastasime ĂŒlenurmel pĂ”llumajandusmuuseumis olevat nĂ€itust viinamarjakasvatusest Eestis.

Novembrikuu viinamarjaaias.

  • 25.11. – kadripĂ€eval algas talv. Temperatuur -4 C, 8 cm paksuse lume all +1 C.
  • 11.11. – lĂ”petan viinapuude katmise talveks. Korjan kasvuhoonest viimased marjad (‘Jokke’ ja ‘Somerset Seedless’). Oktoobris korjatud marju sĂ€ilib veel aiamajas.
  • 06.11. – viinamarjakasvatajate Ă”ppepĂ€ev Soomes.Turu lĂ€hedal Tuorlas asuvas maamajanduskoolis toimunud Ă”ppepĂ€evast vĂ”ttis osa poolsada inimest, nende seas Raimo Saar ja Andrii Rudyk PĂ€rnust. Esinesid Ari Markkula, Juha Karvonen, Mariusz Swietalski, Jukka Tikkanen, Timo Taskinen ja professor Risto Tahvonen. Viimase ettekandes tutvustati huvitavat katset Puutarha Tahvoset puukoolis. Seda viinamĂ€ge ka Andriiga kĂŒlastasime jĂ€rgmisel pĂ€eval.Tekst Raimo Saar Fotod Andrii Rudyk.

Oktoobrikuu viinamarjaaias.

  • Sooja suve tĂ”ttu valmisid avamaal ka hilisemad sordid, nagu ‘Price’ ja ‘Sovereigen Coronation’. Viimaseid marju tikkusid meilgi nĂ€ppama rebased. Eriti meeldisid neile ‘Supaga’ marjad. VĂ”rsete korgistumine kulgeb hĂ€sti. Kuu esimesel dekaadil kadus avamaal öökĂŒlmadega lehestik. SĂŒgislĂ”ikus tehakse paar nĂ€dalat pĂ€rast seda, seega kuu lĂ”pus.
  • 12.10. – Valgamaa KutseĂ”ppekeskus korraldas viinamarjahuvilistele infopĂ€eva. PĂ€evakorras oli sĂŒgislĂ”ikus ja talveks katmine. KĂŒlastasime Jaak Eensalu istandikku. Tagasiteel RĂ€pinasse kĂ€isime koos Leo Kaupo Kivirannaga Pruuli-Kaska talu viinamarjakasvatusega tutvumas.
  • Oktoobrikuu “Maakodus” kirjutab Maie Vaino 27. augustil toimunud Ă”ppepĂ€evast RĂ€pinas. Harri Poom annab artiklis “Viinapuu ootab aiakÀÀre” soovitusi sĂŒgislĂ”ikuseks kasvuhoones.
  • Gwyn Davies avaldas Briti – Eesti Liidu ajakirjas “Lennuk” (Volume 3 Number 1 Autumn/Winter 2010-11, pages 23-25) artikli “Grape growing in Estonia” viinamarjakasvatusest Eestis.
  • 10.10. – Ülenurmes, Eesti PĂ”llumajandusmuuseumis avati nĂ€itus “Viinapuud Eestimaa aedades”.

Septembrikuu viinamarjaaias.

  • Aeg kĂ€rpida kĂ”ik vĂ”rseladvad. Soovitan mullata tĂ€navu istutatud viinapuid, et öökĂŒlmad korgistumata koorega vĂ”rsete alumistele pungadele kahju ei teeks. Kuu lĂ”pus ilmus lehtedele jahukaste ning ebajahukaste. Taimedele see olulist kahju enam ei teinud.
  • 11.09. – VIINAMARJAPÄEV PÄRNUS RaekĂŒla turul.OsavĂ”tjaterohke pĂ€eva korraldas Raimo Saar, kellelt ka jĂ€rgnevad fotod. PĂ€eva aitasid sisustada JĂŒri ja Lija Kaska, Edgars Zihmanis LĂ€tist ja Harri Poom.
  • 06.09. – Viinamarjakasvatuse esimesest tunnist osavĂ”tjad. Sellest Ă”ppeaastast saab RĂ€pina Aianduskoolis aianduse erialal Ă”ppida valikainena viinamarjakasvatust. 40 tunnisest ainekavast omandavad Ă”petaja juhendamisel kohalĂ”ppijad 35 tundi, kaugĂ”ppijad 7 tundi.
  • 3.-5.09. – Tartus toimunud aia- ja lillemessil olid taas vĂ€ljas Pruuli-Kaska talu viinamarjad ja istikud.
  • 01.09. – Roogoja talu viinapuid vaatamas. LĂ”unaseina ÀÀres valminud marjad ja korgistuma hakanud vĂ”rsed sortidel ‘Kuzminski Sinii’ ja ‘Sukribe’. Kasvuhoones viljuvad mitmed uued lauaviinamarja sordid. Aastaid on tĂ€helepanu köitnud ‘Russki FioletovĂ”i’.

Augustikuu viinamarjaaias.

  • Kuu alguses algas marjade valmimine avamaal. TĂ€navu on see ĂŒhel ajal enamikul minu aias kasvavatel sortidel. NĂŒĂŒd on hea valida sorte kasvatamiseks. NĂ”uistiku soovitan ka kohe osta, sest kevadel on mĂŒĂŒgil olev sortiment vĂ€iksem.
  • Aeg viljakandvate vĂ”rsete alumiste lehtede murdmiseks. JĂ€tkub ennakvĂ”rsete pintseerimine, kuu lĂ”pus pintseerida vĂ”rseladvad.
  • augustil sĂ”ime esimesed ‘Somerset Seedless’ marjad kasvuhoonest, 20. augustil olid söögikĂ”lblikud varajasemad sordid avamaal ja seina ÀÀres (‘Kuzminski Sinii’, ‘Kosmonavt’). ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Jubilei Novgoroda’ valmivad tĂ€navu tavalisest hiljem. 25. augustil on söödavad ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Madeleine Angevine’. Viimast kahjustavad herilased.
  • 25.augustil mĂ€rkasin ebajahukastet kooli haljasalal kasvaval amuuri viinapuul.
  • 27.08. – RÄPINAS lĂ”ppes Ă”ppepĂ€evade tsĂŒkkel “Kohalikud viinamarjad Eesti maaelu edendamisel” viienda Ă”ppepĂ€evaga teemal: “Lauamarjad kasvuhoonest ja veinimarjad viinamĂ€elt”. Osales umbes 30 inimest. Kuulati ettekandeid. Harri Poom analĂŒĂŒsis kasvuhoone viinamarjakasvatuse tulukust. Maitsti tĂ€navusi viinamarju, möödunudaastasi veine ja Maie Vaino valmistatud suupisteid. Hans Toover soovitas lugeda raamatut “ViinamĂ€gi Toscanas”. Felix Buschmann soovitas kasutada viinapuude lĂ”ikamise harjutusprogrammi.
  • 08.08. – torm tegi kahju Pruuli-Kaska talu Ă€sja ehitatud viinamarjakasvuhoonetele.

Juulikuu viinamarjaaias.

  • Kuu alguses lĂ”petavad viinapuud Ă”itsemise. Viljatud vĂ”rsed peaksid olema vĂ€lja murtud, istutustööd selleks aastaks tehtud. Peamiseks lĂ”ikustööks ennakvĂ”rsete pintseerimine.
  • Selle suve kuumus meeldib viinapuudele. Algab marjade valmimine kĂŒtteta kasvuhoones, esimesena ‘Somerset Seedless’.
  • 18.07. – Jaak Eensalu hoiatab ebajahukaste eest, mis tema viinapuid tĂ€navu kahjustab.
  • 14.07. – RĂ€pinas kĂ€isid Allan ja Pamela Foster ning Gwyn ja Hella Davies Inglismaalt. BEST (British-Estonian Association) ajakirja “Lennuk” toimetaja Gwyn Davies tundis huvi viinamarjakasvatuse vastu Eestis.
  • 12.-13.07. – Ari Markkula ja Timo Taskinen viibisid LĂ€ti, Poola ja Eesti ringsĂ”idu ajal ka RĂ€pinas.
  • 15.06. – Valgamaa KutseĂ”ppekeskus korraldas viinamarjahuvilistele infopĂ€eva. Osalejad harjutasid viinapuude suvist lĂ”ikamist kohalikes aedades.
  • 09.06. – RĂ€pina Aianduskoolis jĂ€tkus Ă”ppepĂ€evade tsĂŒkkel “Kohalikud viinamarjad Eesti maaelu edendamisel”. Toimus neljas Ă”ppepĂ€ev teemal “Viinapuude istutamine ja suvine lĂ”ikus”. Maitsti möödunud aasta saagist tehtud kohalikke viinamarjaveine ja toite viinapuulehtedest. Raimu Aas tutvustamas oma veine. Heldur Pedajas kommenteeris maitstavaid veine.
  • Juuni 2010 – Kasvuhoones algas viinapuude Ă”itsemine kuu alguses. Alustan suvise lĂ”ikusega.
  • Ilma maha painutamata oksad talvitusid avamaal (talve kĂŒlmim öö -33):
  • vĂ€ga hĂ€sti – ‘Hasanski Sladki’, ‘Zilga’, ‘ES 9-7-48’, ‘Scandia’,’Sipaska’, ‘Toldi’ ja ‘Valiant’;
  • hĂ€sti – ‘Silva’, ‘Albo Varheaja’ ja ‘Somerset Seedless’;
  • kĂŒlmusid – ‘Aljoshenkin’, ‘Kosmonavt’, ‘Supaga’, ‘Blaue Burgunder’, ‘Marechal Joffre’, ‘Price’, ‘Vamuska’.
  • Ilma maha painutamata oksad talvitusid kasvuhoones:
  • vĂ€ga hĂ€sti – ‘Krassavets’, ‘Adalmiina’, ‘Jokke’, ‘Madeleine Royal L’, ‘Somerset Seedless’, ‘Swenson White’. Üllatas LĂ€tist saadud euroopa viinapuu ‘Madeleine Royal’ suurepĂ€rane talvitumine. Pildil on katmatult talvitunud oks 6. juunil.
  • Aprill – Viinapuud on talvitunud hĂ€sti. Talviseid miinimumtemperatuure nĂ€eb veebilehe jaotisest Soojusolud RĂ€pinas.
  • 27.02. – Tartu RahvaĂŒlikoolis Ă”ppepĂ€ev “Viinamarjad Eestist”.
  • Veebruar – Talve madalaim temperatuur RĂ€pinas on olnud -33 oC. Lund on 50 cm.
  • Vaadata saab Kanada konverentsi materjale.
  • 30.01. – Maalehes ilmub artikkel Liia ja JĂŒri Kaska viinamarjakasvatusest.
  1. AASTA
  • 25.12. – Keldris sĂ€ilivad seni marjad sortidest ‘Albo Varheaja’, ‘Somerset Seedless’, ‘Swenson White’, ‘Adalmiina’, ‘Supaga’.
  • Detsembri keskpaigas langes temperatuur alla -20 oC. JĂ”uluks sadas vaksapaksune lumi.
  • 11.12. – kohtusid Tartus Eesti MaaĂŒlikooli ruumides viinamarjahuvilised. Harri Poom jutustas oma osalemisest Kanadas toimunud konverentsil. Kadri Karp esitles tĂ€navusi katsetulemusi RĂ”hul. Jaan Kivistik tutvustas kĂ€esolevat kroonikalehte. VĂ”imaluse rÀÀkida oma saavutustest lĂ”ppeval aastal said teisedki osalejad. Maitsti vĂ€rskeid Pruuli talu ja RĂ”hu viinamarjadest valmistatud veine. Suur tĂ€nu kokkusaamise organiseerijatele!
  • 01.12. – Pollis toimunud Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni koosolekul tehti muudatusi puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortimendis. Viinamarjasortide kohta tegid muudatusettepanekud Kadri Karp ja Jaan Kivistik. Seejuures arvestati ka Harri Poomi, Liia Kaska, Aili Kivistiku, Jaanus JĂ”gi, Raimu Aasa, Uku Kuudi jt. tĂ€helepanekuid. Kasvatamiseks soovitatakse jĂ€rgmisi sorte, mille paljundamisele peaksid istukukasvatajad tĂ€helepanu pöörama.
  • Avamaal soojas kasvukohas – ‘Zilga’, ‘Hasanski Sladki’, ‘Kuzminski Sini’, ‘Sukribe’ ning perspektiivsortidena ‘Jubilei Novgoroda’, ‘Rondo’, ‘Silva’.
  • KĂŒtteta kasvuhoones – ‘Aljoshenkin’, ‘Supaga’, ‘Krassavets’ ning perspektiivsortidena ‘Kosmonavt’, ‘Swenson Red’.
  • Kogu suve ja sĂŒgise kestnud arutelu kĂ€igus nimetati veel sorte ‘Somerset Seedless’, ‘Adalmiina’, ‘Albo Varheaja’, ‘Summersweet’, ‘Solaris’ avamaal ning ‘Canadice’ ja ‘New York Muscat’ kasvuhoones kasvatamiseks. KollektsionÀÀrid peaksid kindlasti neidki oma aedades katsetama, et paari aasta pĂ€rast sortimendi muutmisel tĂ€navusest parem otsus teha.

Novembrikuu viinamarjaaias.

  • Enne pĂŒsivate kĂŒlmade tulekut on soovitav lĂ”petada viinapuude sĂŒgislĂ”ikus ja talveks katmine. Talvekindlamatel sortidel piisab okste mahapainutamisest. Õrnematel sortidel katan oksad Ă”hukese mullakihiga. Vaid paljaskĂŒlma korral tuleb oksi katvat mullapinda millegagi (puulehed, peenestatud turvas) soojustada. On hea teada, et isegi kĂŒlmaĂ”rnadel sortidel taluvad oksad -15 ÂșC, ja juured -5 ÂșC.
  • 9-11.11. – toimus Kanadas PĂ”hjamaise Viinamarjakasvatuse Konverents . Eestit esindas konverentsil Harri Poom.
  • 07.11. – toimus Soomes Salo lĂ€hedal Ă”ppepĂ€ev „Viinamarjakasvatus Soomes“ . Kohal oli poolsada inimest, ka Raimo Saar ning Jaan Kivistik Eestist ja Edgars Zihmanis LĂ€tist. Meid vÔÔrustas GĂŒnther BrĂŒninghaus, kelle Viurila mĂ”isas on kasvatatud suurtel pindadel suhkru- ning söödamaisi. MĂ”isahoone ĂŒmbruses kasvab rohkesti suuri rododendroneid. PĂ€ev oli hĂ€sti korraldatud, ettekanded sisukad. Meid ĂŒllatas, et Soomes esineb sadade istikutega viinamĂ€gesid. Juha Karvonen esitles oma valget viinamarjaveini Aino, mida tal on Ă”igus ametlikult mĂŒĂŒa. Tutvustasime koos Raimoga ka viinamarjakasvatust Eestis.
  • Viurila mĂ”isahoone
  • MĂ”isahĂ€rra GĂŒnther BrĂŒninghaus oma töökabinetis
  • Lektorid Juha Karvonen, GĂŒnther BrĂŒninghaus, Ari Markkula, Mariusz Swietalski, Edgars Zihmanis ja Jaan Kivistik.
  • 02.11. – Jaak Eensalu jĂ€tkab veiniajakirja Vine rubriigis Jutud kirjutist „Viinamarjakasvatusest Eestis“. Samas on Tanel Eigi kirjutis „Veinimaa Eesti?“

Oktoobrikuu viinamarjaaias.

  • Jahedas ja Ă”hurikkas ruumis saab marju sĂ€ilitada paljude nĂ€dalate vĂ€ltel. TĂ€htis on paras Ă”huniiskus. Liiga kuivas hakkavad marjad kortsuma, liigniiskuses hallitama.
  • Kuu alguses algasid lindude retked viinapuudele. Riputasin ĂŒles linnupeletuspalli, aga kindlam on taimed katta vĂ”rkudega. Herilased ja haigused pole tĂ€navu kurja teinud. Suvesooja on kogunenud normi piires. Enamik sorte jĂ”uab avamaal valmida.
  • JĂ€tkub vĂ”rsete valmimine, mida nĂ€itab koore pruunistumine (korgistumine) nende alumises osas.
  • TĂ€navu istutatud viinapuid vĂ”iks öökĂŒlmaohu saabudes kergelt mullata, et kaitsta vĂ”rsete korgistumata alumisi osi. Need vĂ”ivad kĂŒlmuda juba paari miinuskraadi korral.
  • Istikuid tasub hankida, kuid istutamine tuleks jĂ€tta kevadeks. Neid vĂ”ib sĂ€ilitada ĂŒletalve sĂŒgavalt mulda kaevatuna vĂ”i keldris. TĂ€psemalt sellest ETV saates Aia elu – Viinamarjad 1.
  • 30.10. – RĂ€pina Aianduskoolis jĂ€tkus Ă”ppepĂ€evade tsĂŒkkel “Kohalikud viinamarjad Eesti maaelu edendamisel”. Toimus kolmas Ă”ppepĂ€ev teemal „SĂŒgistööd viinamarjaaias“ . Maitsti viinamarjadest valmistatud hoidiseid ja siiani sĂ€ilnud marju. Harri Poom kĂ€sitles lauaviinamarjade kasvatamist kasvuhoones, Jaan Kivistik viinapuude sĂŒgislĂ”ikust, Sirje Tooding viinapuude paljundamist. Valdur Truija poolt koostatud esitluse abil meenutati veinitalguid AnnemĂ€el . Felix Buschmann tutvustas seadmeid temperatuuri automaatseks mÔÔtmiseks istandikes.
  • 11.10. – LĂ”ppes viinapuude kasvuperiood.Tugev öökĂŒlm hĂ€vitas enamiku viinapuude lehestikust, kohati sĂ€ilus see vaid maja seina ÀÀres ja kasvuhoones. Korjasin viimased marjad, millele nĂŒĂŒdsest lehed enam kaitset ei paku.
  • 10.10. – Jaak Eensalu korraldas oma AnnemĂ€e talus veinitegemise talgud. Osalejaid oli nii Eestist kui LĂ€tist (Andris Dishlers ja Marta Igaune). RĂ€pinast olid kohal Valdur Truija, Jaan Kivistik, Hendrik Timmusk ja koos meiega Ruth Huik ValgjĂ€rvelt. Uudise edastas ka ETV saade „Ringvaade“ 15. oktoobril.AnnemĂ€e viinamĂ€gi OtepÀÀ vallas.2006. aastal istutatud ‘Rondolt’ korjati esimene saak. Möödunud aastal jĂ”udsid ette linnud ja rebased. Paljud tulid uudistama Jaagu hangitud veiniseadmete tööd. Tarvitseb vaid valada marjad masinasse … kui juba voolabki purustatud marjamass kÀÀrimisnĂ”usse …… ning teisest kĂŒljest eralduvad rootsud. Talu naispere hoolitses talguliste lĂ”unasöögi eest.
  • 03.10. – RĂ€pina viinamarjakursuse teine pĂ€ev – ekskursioon viinamarjakasvatajate juurde
  • Pruuli-Kaska talus on kandeealisi viinapuid 240 m2 suuruses kĂŒtteta kasvuhoones ja vĂ€ikeses avamaaistandikus. TĂ€navu taimestati ca 440 m2 suurune uus kasvuhoone ja ca 0,28 ha avamaapinda (vahed 2 m x 2 m). Liia juures kordasime ĂŒle esimesel Ă”ppepĂ€eval tundma Ă”pitud soovitatud sordid.
  • AnnemĂ€e talus annab saaki 900 m2 suurune nelja-aastane istandik . Soovijad said proovida marjakorjamist. 10 ‘Rondo’ taimelt kogunes umbes 7 kg viinamarju. Jaak Eensalu istutab viinapuud vahedega 2 m x 1,5 m ja soovib saada igalt viinapuult aastas ĂŒhe pudeli veini, milleks kulub umbes kilogramm marju. Noori viinapuid on istutatud 0,12 hektarile.
  • 25.09. – RĂ€pinas algas kursus viinamarjahuvilistele. Esimesel pĂ€eval tutvuti kohalike viinamarjaveinidega ja meil kasvatamiseks soovitatud sortidega. Jaan Kivistik kĂ€sitles kasvukoha ja istikute valikut ning ĂŒletalve sĂ€ilitamist. Oma kogemusi jagasid Jaak Eensalu, Liia Kaska ja Felix Buschmann ning Marta Igaune, Andris Dishlers ja Girts Mikelsons LĂ€tist. RĂ€pina hooldekodu istandikus harjutati viinamarjade korjamist. Pildil on osalejad pĂ€eva lĂ”pul. Lepiti kokku jĂ€rgmiseks kohtumiseks SĂ”merpalus.
  • 20.09. – Jaak Eensalu kirjutab veiniajakirjas Vine rubriigis Jutud „Viinamarjakasvatusest Eestis“
  • 18-20.09. – Jaan Kivistik, Raimo Saar ja Liia Kaska kĂŒlastasid viinamarjakasvatajaid LĂ€tis ja Eestis. Riias vaatasime viinamarjade nĂ€itust. Esinesid paljud marjakasvatajad ja veinivalmistajad. Gvido Dobelis tutvustas sorte. Maitsti marju ja veine. Girts Mikelsons registreeris istikusoove. Andris Dishlers vahetas kogemusi kaasmaalasega Kanadast. Evalds Pilka saatis meid teel LĂ€tis. Edgars Zihmanis kasvatab viinamarju kasvuhoonetes (800 m2) Kronauces. Riigi soojemas piirkonnas Bauskas on Gatis Kuzhums rajanud suure sordikollektsiooni oma koduaias avamaal.
  • VĂ”rumaal RuusmĂ€e katseistandikus kasvab kokku 100 viinapuud sortidest ‘Zilga’, ‘Hasanski Sladki’, ‘Jubilei Novgoroda’, ‘Rondo’, ‘SevernĂ”i Ranni’. Marjad on peagi koristuskĂŒpsed.
  • LÀÀnemaal kasvatavad Rasima ja Raimu Aas Oru valla Haava talus ĂŒle 140 sordi viinapuid. Koos meiega kĂ€isid seal ka Aili Kivistik ja Helve TuulemĂ€e.
  • 11-13.09. – Tartu lillemess
  • Liia Kaska tutvustas Pruuli talus kasvavaid viinamarjasorte ning oma viinapuuseemikuid. KĂŒlastajad andsid hinnangud maitstud sortide kohta.
  • 06.09. – Harri Poom tutvustas Tallinna Botaanikaaias Eestis valmivaid viinamarjasorte.
  • 03.09. – Kadri Karp jutustab uues videos viinamarjade valmimisest RĂ”hu sordikatses.
  • 01.09. – KĂŒlastan Liia Kaska viinamarjatalu. Liia hinnangul vĂ”iks soovitada kasvatamiseks perspektiivsortidena avamaale ‘Silva’ ja ‘Albo Varheaja’; kĂŒtteta kasvuhoonesse ‘Kosmonavt’, ‘Jokke’, ‘Swenson Red’ ja ‘Swenson White’.
  • 21.08. – Soomes elav Mariusz Swietalski tutvus möödasĂ”idul minu koduaia viinapuudega. Tundis huvi sortide ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Scandia’ vastu.
  • 06.08. – KĂŒlastasime koos dendroloogia seltsi suvepĂ€evalistega Jaak Eensalu viinamĂ€ge. Saak on hea, kuid marjad alles tillukesed. Jaak on tĂ€navu oma istandikku laiendanud, istutatud taimed uute oludega kohanemas kiletorudes.
  • KĂŒlastasime Pruuli-Kaska viinamarjatalu. Liia on tĂ€navu taimestanud vastehitatud kasvuhoone ja rajanud avamaaistandiku kĂ”rvalolevale mĂ€eveerule. Senised kasvuhooned on nĂŒĂŒd ainult viinapuude pĂ€ralt.

Augustikuu viinamarjaaias.

  • Varajaste sortide marjad RĂ€pinas valmivad. ‘Somerset Seedless’ hakkas minu kasvuhoones vĂ€rvuma juba juuli lĂ”pus. NĂŒĂŒd on valmima hakanud kasvuhoones veel ‘Zilga’, ‘Madeleine Royal L’, ‘Adalmiina’ ning avamaal ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Skandia’. 17. augustiks oli alanud marjade valmimine paljudel enamlevinud sortidel (ka ‘Rondol’). See annab lootust, et viinamarjad valmivad avamaal ka tĂ€navu.
  • JĂ€tkub viinapuude suvine lĂ”ikus. Kindlasti vĂ”ib kĂ€rpida kĂ”iki ennakvĂ”rseid pĂ€rast esimest lehte. Viljuvatelt vĂ”rsetelt tuleb marjade valmimise alguses hakata eemaldama lehti. Korraga murda Ă€ra 1-2 vĂ”rse alumist lehte, nĂ€dala pĂ€rast jĂ€rgmised paar lehte. Valgusolude Ă€kiline muutus vĂ”ib pĂ”hjustada marjadel pĂ€ikesepĂ”letusi. Kuu teisel poolel peaks kĂ€rpima vĂ”rselatvu, et soodustada nende alumise osa valmistumist talveks.
  • Kuu keskpaiku algas vĂ”rsete korgistumine kilekasvuhoones, samuti avamaal kasvaval ‘Zilgal’.
  • 26.06. – ÕppepĂ€ev RĂ€pinas viinapuude istutamisest ja suvisest lĂ”ikusest. Õppetööd kooli aias korraldasid aianduskooli Ă”petajad Jaan Kivistik ja Marju Pulk. Soovijad said kaasa ka istikuid. Kavas oli: Kohalike viinamarjaveinide degusteerimine. Eesti viinamarjaveinid Tallinna veinimessil – Felix Buschmann, Jaak Eensalu.Viinapuude istutamine koduaeda.Viinapuude suvine hooldus
  • 19.06. – Aianduskool korraldas Ă”ppepĂ€eva Viljandis. PĂ€ev algas Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ruumides. Praktiline Ă”ppus toimus Leola tĂ€navas paiknevates koduaedades. Perekond TĂ”numaa kaunilt kujundatud aia kasvuhoonest saadakse perele viinamarju terve augustikuu kestel. Pildil osavĂ”tjad nende aias kasvava amuuri viinapuu juures. Arnold Apart lubas meil oma aias nĂ€idata viinapuu istutamist ja suvist lĂ”ikamist. Tema majaseina ÀÀres kasvav talvekindel viinapuusort pĂ€rineb Kaug-Idast. Sordi Eestisse tooja valmistab marjadest juba palju aastaid magusat veini, mida meilegi pakkus. Pildil on tema ja Arnold Apart viimase koduaias.
  • 15.06. – Kadri Karp nĂ€itab kuidas kujundatakse viinapuid RĂ”hu katseistandikus.
  • Ajakiri Kodu & Aed Praktilises aiavihikus 14 “MarjapÔÔsad” on Harri Poom koostanud pĂ”hjaliku ĂŒlevaate viinamarjakasvatusest.
  • Kevadel leidsin mitmetes istikukottides kahjureid. KatkinĂ€ritud juurte vahel oli kĂ€rsaka vastseid (vageltĂ”ugud) ja nukke. Vastsed nĂ€rivad mullas istiku koort. Kahjustatud istikute pungad ei taha puhkeda. Istikuid valides eelistage neid, mille vĂ”rsetel on tekkinud vÀÀnlad. See nĂ€itab taime head tervist ja elujĂ”udu. Kahjustustega istikuid ei tarvitse veel Ă€ra visata. SĂŒgavamale istutades areneb taimel uus juurestik.
  • 26.04. – ETV saade Prillitoos. Saate keskosas nĂ€eme viinamarjaistandikke AnnemĂ€e talus, RĂ€pinas ja RĂ”hul.
  • 26.-27.03. – Tallinnas toimus sommeljeede veinimess, kus tutvustati ka eesti viinamarjaveine. Messil osalesid Jaak Eensalu, Kertu Silla-Kuut, Felix Buschmann, Liia Kaska ja Raimu Aas.
  1. AASTA
  • 30.11. – Olen sel sĂŒgisel teinud vĂ€ikeses koguses veine jĂ€rgmistest sortidest (sulgudes kÀÀritamise algus): Scandia (18.09), Silva (25.09), JK 2-3 (26.09), Toldi (06.10), Supaga (22.10), JK 6-5 (07.11). Kasutasin veinipĂ€rmi DV 10. Paar pĂ€eva kÀÀritasin marjakestadel. Kurnatud mahlale lisasin suhkrut ca 100 g/l. Vesiluku all kestis kÀÀrimine 2-3 nĂ€dalat. NĂŒĂŒdseks on kĂ”ik veinid 2 korda settelt ĂŒmber valatud ja laagerdumas Ă”hukindlates nĂ”udes. Vajaksime infot ka teiste poolt tĂ€navu valmistatud veinidest. Talvel vĂ”iksime korraldada tĂ€navuste veinide degusteerimist.
  • 07.11. – Esimene tĂ”sisem öökĂŒlm, mis lĂ”petas ka hilisemate viinapuude kasvuperioodi. Korjasin seemiku JK6-5 saagi jÀÀveini valmistamiseks.
  • 31.10. – ÕppepĂ€ev RĂ€pina Aianduskoolis viinapuude sĂŒgislĂ”ikusest ja talveks katmisest. Osales ligi 30 asjahuvilist. PĂ€ev algas veinide (9 veini 7 meistrilt) ja hoidiste maitsmisega. Saunja talu vahuveini pakkus Raimu Aas, Marje Reinvee oli teinud viinamarjadest kompotti. Aavo Eisen RĂ”ugest tutvustas oma astelpaju- ja mustsĂ”straveini, Jaanus JĂ”gi propageeris kodumaist viinamarjamahla, Sirje Tooding ĂŒllatas viinamarjadega ðokolaadis. Maitsta sai juba tĂ€navust, 18. septembril kÀÀrima pandud viinamarjaveini sordist ‘Scandia’. NĂ€itusel sai tutvuda kĂŒmne viinamarjasordiga RĂ€pinast. Oma marju oli kaasa vĂ”tnud Liia Kaska. Kodumaiseid viinamarju maitses ka aianduskooli kĂŒlastanud haridusminister TĂ”nis Lukas. PĂ€eva pĂ”hiteemaga seostus mahalĂ”igatud okste kasutamine paljundamiseks, millest rÀÀkis Sirje Tooding. NĂ€ha sai Urmas Udso valmistatud viinapuuokstest vaagnat.
  • 09.10. – Olen teinud vĂ€ikestes kogustes veini sortidest ‘Scandia’, ‘Silva’ ja ‘Toldi’. TĂ€na valasin esimest korda ĂŒmber ‘Scandia’ ja ‘Silva’ veinid, millised panin kÀÀrima septembri keskpaiku. MĂ”lemad valmistasin punase veini tehnoloogia jĂ€rgi. ‘Scandia’ marjad valmivad varakult. Korjasin nad ĂŒlevalminuna 17. septembril. Marjad on vĂ€hese mahlasuse ja happesusega. Mahl punane. Soovitan veinimeistritel proovida seda sorti punase veini valmistamiseks meil.
  • 19.09. – ÕPPEPÄEV RÄPINAS.Kuulati ettekandeid: PĂ”hjamaise viinamarjakasvatuse pĂ”hitĂ”ed ja viinapuude kahjustajad – Jaan Kivistik Kohalike viinamarjaveinide tootmise vĂ”imalusi (koos degusteerimisega) – Jaak Eensalu Viinapuu katseistandike rajamine ja hooldamine Eesti MaaĂŒlikoolis – Kadri Karp Lauaviinamarjade tootmise vĂ”imalusi – Harri Poom. Arutleti soovitussortimendi vĂ”imalikke muudatusi , maitsti veine ja marju, tutvuti aianduskooli viinapuudega. Osta sai istikuid, viinamarju, veine ja raamatuid. Osales ĂŒle 30 inimese. PĂ€eva aitasid sisustada RĂ€pina Aianduskool, Eesti MaaĂŒlikool, AS Plantex, OtepÀÀ valla AnnemĂ€e talu, VĂ€ndra valla Saare-TĂ”rvaaugu talu ja SĂ”merpalu valla Pruuli-Kaska talu.
  • 17.09. – Olime koos Kalev Toimlaga (RĂ€pina hooldekodu töötaja) Jaak Eensalu viinamarjaistandikus. ‘Rondo’ marjad valminud, kohati lehtedel sĂŒgisvĂ€rvust.
  • 12-14.09. – Tartu lillemessil oli Liia Kaska istikute ja 47 sordi marjadega ning RĂ€pina Aianduskool 35 sordi marjadega.
  • 01.08. – OHTLIK HAIGUS VIINAPUUDEL. RĂ€pinas oleme tĂ€navuste niiskete ilmadega mĂ€rganud pildil olevat haigust (sortidel ‘Pamjat Dombovskoi’ [‘TðornĂ”i BessemjannĂ”i Zimostoiki’], ‘Rondo’, ‘Zilga’ jt.). Lehe pealmisel kĂŒljel on heledad laigud, laikude kohal lehe allkĂŒljel hallituskiht. Hiljem kahjustatud leheosa kuivab, pruunistunud leheserv keerdub ĂŒles. See on viinapuu-ebajahukaste (viinapuu-lehemĂ€danik), mida pĂ”hjustab seen Plasmopara viticola. Sellest lĂ”unapoolsete viinamarjamaade ohtlikust haigusest, mis kahjustab peamiselt V. vinifera sorte, on kirjutatud 1996. a. ilmunud raamatus “Viinamarjad koduaiast”.
  • 29.07. – KĂŒlastasin koos Heldur Aasa ja Tiiu Ojaga Liia Kaska viinamarjaaeda. Kasvuhoones saime maitsta esimesi valminud marju, teiste seas ka mĂ”nd kohalikku seemikut.
  • 09.06. – RĂ€pina Aianduskooli Ă”pilaste ekskursioon kĂŒlastas Jaak Eensalu viinamarjaistandikku OtepÀÀ valla AnnemĂ€e talus.
  • 06.06. – ÕPPEPÄEV RÄPINAS. Esinesid Jaak Eensalu, Madli Jalakas, Harri Poom, Anneli Tiisler, Raimu Aas jt. Tutvuti viinapuude kasvatamise ja suvise lĂ”ikusega RĂ€pina Aianduskoolis, Erki Ilmoja, Tiiu Oja jt aedades. Richards Ivanovs LĂ€tist tutvustas veinivalmistamiseks vajalikke seadmeid. Maitsti veine 2007. aasta saagist, mille meistriteks olid Raimu Aas, August Huik, Jaak Eensalu, Uku Kuut ja Liia Kaska. PĂ€eva aitasid sisustada Eesti MaaĂŒlikool, AS Plantex, MTÜ Eesti Viinamari, AnnemĂ€e talu (Valgamaa, OtepÀÀ vald), Saare-TĂ”rvaaugu talu (PĂ€rnumaa, VĂ€ndra vald), Pruuli-Kaska talu (VĂ”rumaa, SĂ”merpalu vald), Haava talu (LÀÀnemaa, Oru vald), veinivalmistamise seadmete kaupmees Richard Ivanovs Riiast. Soovijad said osta istikuid, degusteeritavaid veine ja raamatuid.
  • 15.05. – ÖökĂŒlm kahjustas meil avamaal kasvavate varajaste sortide vĂ”rseid. Harjumaal oli kahjustus juba mĂ”ned pĂ€evad varem.
  • 03.05. – LĂ€tlased Andris Dishlers, Girts Mikelsons, Edgars Zihmanis ja Elmars Kurshis tutvusid meie viinamarjakasvatusega.
  • 02.05. – Juha ja Anna-Liisa Karvonen kĂŒlastasid möödasĂ”idul RĂ€pinat ja viisid Soome istikuid. Neil Ă”nnestus möödunud aastal ametlikult mĂŒĂŒa Soomes valmistatud viinamarjaveini.
  1. AASTA
  • SAARE-TÕRVAAUGU TALUS algas 11. novembril viinapuude lĂ”ikamise kursus. Kursusega liituda vĂ”imalik ka kevadel.
  • UUT LUGEMIST 2007. AASTAL:
  • RĂ€pinas 21.septembril toimunud Ă”ppepĂ€evast kirjutas Heli Raamets – “Targu Talita” 18.oktoober.
  • Info veiniistandike rajamisest Eestis: “Targu talita” 15.veebruar, “Maaleht” 13.september, “ÄripĂ€ev” 24.september.
  • Artiklitesari viinapuude hooldamisest Harri Poomilt vĂ€ljaandes “Targu talita”: 12.aprill, 19.aprill, 31.mai, 7.juuni, 26.juuli, 2.august, 6.september.
  • 21.09. – RÄPINA AIANDUSKOOLIS toimus Ă”ppepĂ€ev “Viinapuu kui Ă€riline kultuur”. Osales 52 kuulajat. KĂŒlas olid Kaspars Sunins, Gvido Dobelis, Andris Dishlers ja Girts Mikelsons LĂ€tist. Saabunuid tervitas kooli direktor Heino Luiga. Avaettekanne: “Viinamarjasorte Ă€riaedadesse” (J. Kivistik). Esinesid veel: Marge Starast, Harri Poom, Uku Kuut, Gvido Dobelis ja Andris Dishlers. NĂ€ha ja maitsta sai ĂŒle 50 sordi marju, millised pĂ€rinesid RĂ€pina, Harri Poomi, Liia Kaska ja LĂ€ti aedadest. RĂ€pina aedadest eelmistel pĂ€evadel kogutud saak leidis tĂ€nuliku ostja. JĂ€rgmisel pĂ€eval kĂŒlastasid viinamarjasĂ”brad LĂ€tist RĂ€pina aedu, RĂ€pina koduloo- ja aiandusmuuseumi, OÜ Mikrotaim ja Jaak Eensalu viinamarjaistandikku OtepÀÀ lĂ€hedal.
  • 21.09. – RÄPINAS SAADUD ANDMED marjade maitse ja suhkrusisalduse kohta. Maitse on hindajate keskmine. Suhkrusisaldust mÔÔtsid Marge Starast ja Andris Dishlers.
  • 13.08. – RĂŒhm asjahuvilisi kĂŒlastas Muhu- ja Saaremaa viinamarjaaedu, kus valmib rikkalik saak. Aare Urm Muhumaal Vahtraste kĂŒlas saab suure saagi 2005. aastal istutatud viinapuudelt. Uku Kuut ja Kertu Silla alustasid tĂ€navu oma viinamĂ€e rajamist Pöide valla VĂ€lta kĂŒlla. Naimi Paulus ja Lembit Kirs leidsid meile kĂŒpseid viinamarju Saiklas vana kivihoone lĂ”unaseina ÀÀrest. Lea Isup koos perega hooldab LĂŒmandas maaĂŒlikooli katseistandikku.
  • 12.08. – PÕLVAMAAL RUUSAL 19. Kaika suveĂŒlikoolis esines J. Kivistik teemal “Kas saasĂ” ja kas om vaja kasotĂ”da LĂ”una-Eestin viinamarjo?”. Kuulajad said maitsta paarikĂŒmnest sordist viinamarju ning kohalikku veini. Need saatis L. Kaska SĂ”merpalust, kes samal ajal propageeris viinamarju Antsla laadal.
  • AUGUST AJAKIRJA KODU&AED 100. numbris kirjeldatakse kuu puuna viinapuud
  • JUUNI RAJATI UUS KATSEISTANDIK RÕHUL. Eesti MaaĂŒlikooli RĂ”hu Katsejaama katseistandikus kasvab ĂŒle 400 viinapuu
  • 01.06. – ÕPPEPÄEV viinapuude suvisest lĂ”ikusest ja kohalikest viinamarjaveinidest RĂ€pina Aianduskoolis.ÕppepĂ€evast osavĂ”tjad auditooriumis. Felix Buschmann tutvustas viinapuude lĂ”ikamise harjutusprogrammi. Praktiline Ă”ppus EELK RĂ€pina hooldekodu istandikus. RĂ€pina viinamarjakasvatajate aedades.
  • MAI UUT LUGEMIST AJAKIRJA “MAAMAJANDUS” artiklis “Viinamari mitmekesistab pĂ”llumajandust” arutleb Uku Kuut viinamarjakasvatuse ja veiniturismi vĂ”imaluste ĂŒle Eestis.
  • “MAALEHE” lisas “TARGU TALITA” annab Harri Poom sel aiahooajal nĂ”u, kuidas hooldada viinapuid.
  • Ilmus Juha Karvoneni uus raamat viinamarjakasvatusest Soomes.
  • APRILL AJAKIRJAS “MAAKODU” ilmus lugemist viinamarjahuvilistele:
  • Harri Poom “Eestiski saab kasvatada ilusat lauaviinamarja”
  • Jaan Mettik “Viinamarjamaa Eesti”
  • Astrid Lepik “Ć veits, vĂ€ike mĂ€gine …veinimaa”
  • 06.03. – ARUTELU “VIINAMARJAKASVATUS EESTIS” Eesti MaaĂŒlikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi nĂ”upidamiste saalis. Kohal oli paarkĂŒmmend asjast huvitatut: teadlased, sordikollektsionÀÀrid, istikukasvatajad, veinivalmistajad. Otsustati Eesti viinamarjakasvatuse edendamiseks luua mittetulundusĂŒhing. Infot ĂŒhingu loomisest annab Uku Kuut: tel.56499611, e-aadress [email protected]
  • 07.02. – EESTI AIANDUSLIIDU Puuviljanduskomisjon otsustas lisada soovitussortimenti perspektiivsortidena ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Jubilei Novgoroda’.
  • 17.11. – INFOPÄEV “PÕHJAMAINE VIINAMARJAKASVATUS” RĂ€pina Aianduskoolis. Kokkutulnuid tervitas kooli direktor Heino Luiga. Uku Kuut ja Kadri Karp jagasid muljeid Jurmalas toimunud konverentsist. Teemal “PĂ”hjamaise viinamarjakasvatuse pĂ”hitĂ”ed” esines Jaan Kivistik. InfopĂ€eva toetas ESF. ÕppepĂ€evast osavĂ”tjad auditooriumis ja aias. Harri Poom, Sirje Tooding ja Liia Kaska jagasid oma kasvatamiskogemusi. Felix Buschmann esines teemal “Viinamarjakasvatus Eestis mĂ”ttekaardistamise tarkvara baasil”.
  • 8-10.11. JURMALAS, Lielupe hotellis toimus Esimene Rahvusvaheline PĂ”hjamaise Viinamarjakasvatuse Konverents. Osales ĂŒle 70 inimese 16 maalt: LĂ€tist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Saksamaalt, Belgiast, Inglismaalt, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Venemaalt, Kanadast ja USA-st. Eestist olid konverentsil Jaanus JĂ”gi, Liia Kaska, Aili Kivistik, Kadri Karp, Marge Starast, Taimi Paal, Kertu Silla Kuut ja Uku Kuut. Ülevaate viinamarjakasvatusest Eestis andsid Harri Poom ja Jaan Kivistik. Kuulati ettekandeid, degusteeriti veine. 11. novembril kĂŒlastati Sabile viinamĂ€ge ja uudistati Kandava ĂŒmbruses rajatavaid istandikke. Konverentsi korraldasid LĂ€ti ja Minnesota aktivistid. OsavĂ”tjaid Eestist. Konverentsi juhtis Mark Hart USA-st. LĂ€ti viinamarjaklubi president Gvido Dobelis. Sabile viinamĂ€el. Kaspars ja Ieva Sunins on rajanud Kandava piirkonnas mitu hektarit viinamarjaistandikke. Tamara Jaðtðenko Altaist tutvus pĂ€rast konverentsi viinamarjakasvatusega Eestis.
  • 10.10. – Girts Mikelsons LĂ€tist tutvus viinamarjakasvatusega RĂ€pinas enne reisi Venemaale Kaug-Itta.
  • OKTOOBER – “Maakodu” annab teada toimunud viinamarjapĂ€evadest RĂ€pinas ja Sabiles (lk.80). TĂ€helepanu pĂ€lvib Raimu Aas ja tema 70 sordiga viinamarjakollektsioon (lk.68).
  • 15.09. – ÕPPEPÄEV VIINAMARJASORTIDEST RĂ€pina aianduskoolis. Maitsti vĂ€ljapandud sortide marju ja neist valmistatud veine. Juha Karvonen Soomest Ă”petas veini valmistamist. OsavĂ”tjad ettekandeid kuulamas. ÕppepĂ€evalisi RĂ€pina koguduse hooldekodu veiniistandikus. Ralf RĂ€ni aias nĂ€gime rikkalikult viljuvat sidrunvÀÀndikku.
  • 25.08. – UUS RAAMAT viinamarjasortidest ilmus kirjastuselt ILO. Raamatu kĂ€sikirja koostamist toetasid SA RĂ€pina Kultuurkapital, Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond (Lilly ja Hugo PĂ€rnamĂ€e Fondist) ning AS Plantex. Raamatu kujundamist toetas Eesti Kultuurkapital. Raamatus on ligi 60 Eestis levinud sordi kirjeldused. Paljud joonised, tabelid ja ingliskeelsed kokkuvĂ”tted hĂ”lbustavad raamatu kasutamist teistes maades. Raamatu kujundas Hille JÀÀger, joonised valmistas Kersti Antsov. Raamat valmis enne Jurmala konverentsi ja on pĂŒhendatud pĂ”hjapiirkonna viinamarjasĂ”pradele.
  • 29.07. – KONKURSI KODUVEIN 2006 lĂ”ppvoor Haapsalus. 12 parema seas oli ka viinamarjavein “Dry-3” (‘Albo Varheaja’, ‘Mitshurinets’, ‘ES 9-7-48’). Veini valmistasid August ja Ruth Huik ValgjĂ€rvel (PĂ”lvamaa). ZĂŒrii töötamas Haapsalu piiskopilinnuse Ă”uel. Õhtut juhtis TĂ”nu Kark.
  • 06.06. – VIINAPUUDE LÕIKAMISE ÕPPEPÄEV.Osalejad kĂŒlastasid Ralf RĂ€ni aeda ja EELK RĂ€pina koguduse hooldekodu viinamarjaistandikku. Ralf RĂ€ni viinapuul ‘Triumph’ on 6-8 pikka viljuvat oksa ja samapalju noori asendusvĂ”rseid. ÕppepĂ€evalised RĂ€pina hooldekodu viinamarjaistandikus.
  • 06.06. – KÜLMAKAHJUSTUSED VIINAPUUDEL. Möödunud talve kĂŒlmimal ööl oli temperatuur RĂ€pinas -30 *C. KĂŒlmakahjustusi on nii okstel kui juurtel. Elutute okste vĂ€ljalĂ”ikamisega ei tohi kiirustada. Abipungadest taastub lehestik mĂ”nikord alles jaanipĂ€eva paiku. HĂ€sti talvitusid V. riparia osalusel saadud sordid. V. labrusca tunnustega sordid arenesid kevadel aeglaselt.
  • APRILLIS – ilmub ajakirjas “Maakodu” LĂ€ti Viinamarjakasvatajate Klubi presidendi Gvido Dobelise artikkel viinamarjakasvatusest LĂ€tis. Samas saab lugeda ka kuulsast Sabile viinamĂ€est, kus kasvab umbes 650 viinapuud. Aastas saadakse umbes tonn viinamarju, millest valmistatakse ligikaudu 150 liitrit veini.
  • JAANUARIS – asutati USA Wisconsini osariigis Rahvusvaheline PĂ”hjamaise Viinamarjakasvatuse Liit (International Association for Northern Viticulture – IANV).
  1. AASTA
  • 16.09.2005Viinamarjakasvatajate pĂ€ev RĂ€pinas. KĂŒlastati Jaan Kivistiku ja Tiiu Oja aedu.